Hiljuti käis Ehituskaitse büroo tegevjuht Marko Sults rääkimas online-konverentsil 12 tundi kinnisvara, kus anti konverentsi vaatajatele võimalus küsida ka oma ehitusalaseid ja ehitustehnilisi küsimusi.
Valisime välja mõned küsimused ja vastused, millest võiks koduostjal ja omanikul kasu olla või mis olid ka meie enda jaoks huvitavamad.
Kas köögi viimiseks elutuppa ja 14m² köögist toa tegemise jaoks tuleb ka projekt teha?
Ehitusseadustik ütleb, et kui ehitame uusi süsteeme, peab selle jaoks olema projekt. Lisaks korteriühistu tahab olla teadlik sellest, millised riskid, millised riskid igas korteris võivad olla. Meie hinnangul peaks sellises olukorras esimese asjana olema tehtud projekt.
Kas korteri elektrikilbist võetava elektriauto laadija koormusjaoturi + kaabli jaoks on vaja projekt teha, kooskõlastada ja EHR-i esitada?
Tõenäoliselt on selleks vaja projekti. Ennekõike on vaja projekti selleks, et teada saada, kas korteri peakaitsme võimsus on elektriauto laadija jaoks üldse piisav.
Kas eraisik võib koostada korteri kohta ruumide muutmise projekti ise.
Eraisik saab teha joonised, aga ilmselt on see EHR-i jaoks ebapiisav. Peab olema ka mõõdistusprojekt.
Kui teha majale päikesevarjualune ehk varikatus terrassile, siis kas see peab mahtuma maksimaalse ehitusaluse pinna sisse ja kas on vaja ehitusteatist? Kas see sõltub materjalist või see tuleb igal juhul seadistada?
Kui katus on kõrgemal kui 1 meeter maapinnast, siis see jääb ehitusaluse pinna sisse. Ehk siis igal juhul vajab see projekti ja seadustamist.
Kui tihti te kontrollite seoses korterite ümberehitustega ka sama kortermaja teisi ümberehitusi, eelkõige samas trepikojas? Näiteks ühes trepikojas olevates korterites samas kandvas siseseinas tehtud ümberehitustööd mõjutavad ka hoone üldjäikust, millele ühte korterit ümber ehitades ei mõelda.
Saame seda teha siis, kui klient tellib kõikide korterite ülevaatuse. Praktikas ei ole me seda kunagi teinud. Saame töid teostada ainult korteris, kuhu on ülevaatus tellitud.
Kui ostetakse halvas seisus korter ja ehitatakse enam-vähem korda, siis kolib sisse üürnik ja tema hakkab avastama, et remont on tehtud registriväliselt ja seetõttu ka ebakvaliteetselt või isegi inimest ohustavalt, siis mis õigused üürnikul on – kas üürnikul on üldse õigust registrikannetele ja planeeringutele ligi saada?
Kõik EHR-i andmed on avalikud. Ja kõik isikud, kes tahavad saavad kõikidele nendele andmetele ligi. Loomulikult on üürnikul esimene õigus leida endale sobiv üürikorter ja ka mitte korteris elada, kui talle tundub, et see on talle ohtlik või sobimatu. Tasub teada, et kui leiad üüripinnalt midagi eluohtlikku, võid oma lepingu lõpetada päevapealt.
Korterisse on paigaldatud puupliit. Projekt on tehtud. Linnavalitsust on teavitatud. Paigaldatud on pliidi müüja poolt. Päästeametit on teavitatud. Kuidas selle registrisse saab?
Ise see pliit registrisse ei jõua. EHR-i on vaja esitada nii pliidi kui ka korstna dokumentatsioon ja lisaks on ilmselt vajalik teha ka tuleohutuse audit. KOV-i menetlusel selgub, mida veel täiendavalt seadustamiseks vaja on või mitte.
Milline on teenuse hinnaklass näiteks korteriomanikule remondieelse kontrolli puhul?
See oleneb täiesti objektist ja selle suurusest. Näiteks 2-toalise ca 40 ruutmeetrise Mustamäe korteri tehnilise seisukorra kontroll võib jääda 300-400 € vahele. Kuid reaalsuses kujuneb hind vastavalt konkreetsele objektile.
Kuidas peaks välja nägema üks leping ehitaja ja kliendi vahel? Kas selleks on olemas ka mingid poolvalmis lepingupõhjad?
On täiesti valmis lepingupõhjad, aga ennekõike tasub silmas pidada:
- Mida ehitatakse
- Mis mahus ehitatakse
- Millise kvaliteediga materjale kasutatakse
- Milline on hind ja tasumise kord?
Kui sellised asjad on lepingus kirjas, on väga suur tõenäosus, et asjad laabuvad palju paremini.
Saada meile ka oma küsimus!
Kuna aeg sai läbi, jäi veel ca 10 kuulajate küsimust küsimata. Seetõttu julgustame kõiki – kui Sul on ehitustehnilisi küsimusi – võta meiega ühendust! Meie konsultatsioon on tasuta ning juhul kui me kohe vastust ei tea, saame aidata selle välja uurida.
Lisaks saame kõiki kinnisvara ostjaid, omanikke ja müüjaid aidata tehnilise seisukorra hindamisel – võtke meiega ühendust!
Loe ka neid kinnisvara teemalisi artikleid:
Varjatud puuduste varjamine – kas ebapädevus, pinnapealsus või pahatahtlikkus?
27. juunil ilmus Delfi Ärilehes artikkel “Lahendamata probleem. Eestis tegutseb endiselt suur hulk ebapädevaid maaklereid”. Kinnisvara Ostuabi aitab koduostjal vältida varjatud puudustega kodu ostu.
Uusarendus – Miks on uusarendusele vaja teostada ülevaatus varjatud vigade tuvastamiseks?
Uusarendusse korterit ostes eeldame automaatselt, et saame uue ja ägeda elukoha – ideaalses korras ja ehitusgarantiiga.
Kinnisvaraportaal - ülevaade Eesti kinnisvaraportaalidest
Kinnisvaraportaalides saavad kokku kv ostjad ja müüjad, et viia kokku unistuste maja või korter oma uue ja õnneliku omanikuga. Et oma valikuringi laiendada, tasub põhjalikult läbi vaadata kõik Eesti turu kinnisvaraportaalid.
