Kasutusloa kontroll on tähtis osa korteri või maja ostmisest – kehtiva kasutusloata ei anna finantsasutused kinnisvara ostuks finantseeringut. Lisaks sellele kinnitab kasutusloa olemasolu ja ehitise vastamine kasutusloale ka seda, et kõik ehitustööd on teostatud vastavalt projektile ja nõuetele.
Kõik krundil olevad hooned, mille ehitusalune pind on üle 20 m2, peavad olema kantud ehitisregistrisse. Millal on vaja kasutusluba ja millal piisab kasutusteatisest?
Mis on kasutusluba ja millal on seda vaja?
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse poolt antud kinnitus, et ehitis vastab kehtestatud nõuetele.
Kui hoone ehituseks oli vaja taotleda ehitusluba, siis selle valmimisel on vaja ka kasutusluba. Kasutusloa nõue kehtib siis, kui:
- Ehitusalune pind on suurem kui 60 m2
- Hoone on kõrgem kui 5 m
- Olemasoleva hoone mahtu on suurendatud rohkem kui 33% esialgsest mahust.
Mis on kasutusteatis ja millal on seda vaja?
Kasutusteatis on samuti kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitise nõuetele vastavuse kohta.
Kasutusteatis väljastatakse ehitistele, millele on varem väljastatud ehitusteatis. Kasutusteatise nõue kehtib siis, kui
- Hoone ehitusalune pind on 20 – 60 m2
- Hoone kõrgus on väiksem kui 5 m
- Olemasoleva hoone mahtu on suurendatud vähem kui 33% esialgsest mahust.
Miks on kasutusloa olemasolu oluline?
Oma kodus rahulikult sees elades ei pruugi kasutusloa puudumine mitte kuidagi teemaks tulla ega probleeme valmistada. Küll aga hakkab see tekitama tõsisemaid probleeme siis, kui on soov kodu müüa või juhtub õnnetus ja kulude kompenseerimist oodatakse kindlustuselt – siis muutub kasutusloa kontroll päris aktuaalseks.
“Finantsasutused on üldiselt võtnud seisukoha, et kasutusloata ehitiste ostmiseks finantseeringut ei pakuta. See tähendab, et maja ostjate ring kahaneb nendeni, kes saaksid müügihinna tasuda oma vahenditest. Kuid kas nemad soovivad osta kasutusloata kinnisvara?”
Isegi kui plaanitakse kodus elada kogu elu, on kasutusluba vajalik kui on soov kodu kindlustada. Kasutusloa puudumine on suurepärane võimalus kindlustusettevõttele keelduda kahjude kompenseerimisest. Kasutusloata ehitis on seadustamata ning seetõttu pole võimalik öelda kas tegemist oli õnnetusega või oli põhjuseks ehitise nõuetele mittevastavus.
Kuna kasutusloa taotlemise olulised osad on tuleohutusaudit ja elektriaudit, siis näiteks tulekahjude puhul võib kasutusloa puudumisel olla suhteliselt kindel, et kahjud tuleb kompenseerida ise.
Kasutusloa kontroll – millal tekkis kasutusloa nõue?
1995. aastal võeti vastu “Planeerimis- ja ehitusseadus”. Üks seaduses kehtastatud nõuetest on see, et pärast seaduse kehtima hakkamist valminud hoonetel peab olema kehtiv kasutusluba.
Kuidas kontrollida enne 1995. aastat ehitatud hoone seaduslikkust?
Enne “Planeerimis- ja ehitusseaduse” kehtestamist kasutusele võetud hoonetele kasutusloa nõuet ei ole, kuid ehitise praegune olukord peab sellegipoolest vastama arhiivis olevale ehitusprojektile ehk plaanidele, vaadetele ja eriosa projektidele (küte, elekter, vesi).
See tähendab, et kui hoonet on pärast kasutuselevõttu muudetud ja puudub ka luba muudatuste tegemiseks, on hoonet omavoliliselt muudetud ning tuleb alustada ehitise seadustamise protsessi.
Kuidas kontrollida kasutusloa olemasolu?
Kasutusloa kontrolli saab teha Ehitisregistri veebis aadressil www.ehr.ee. Sammud selleks on järgmised:
1. Sisestage otsingukasti ehitise aadress, EHR kood või katastritunnus
2. Valige aadressite nimistust kontrollitav ehitis
3. Vajutage Ehitisregistri koodile
4. Valige nimistust “Ehitise dokumendid”
5. Väljastatud ja registrisse kantud kasutusloa leiate dokumentide nimistust
Juhul, kui te ise kasutusluba ei leia, saavad kasutusloa kontrolliga aidata ka Ehituskaitse Büroo spetsialistid.
Mida teha siis, kui kasutusluba ei leia?
Isegi kui kasutusluba ei ole ehitisregistrisse kantud, on olemas võimalus, et see on kohaliku omavalituse arhiivis paberkandjal olemas. Sellekohase info uurimiseks võib saata näiteks e-kirja kohaliku omavalitsuse infomeilile või ehitus- ja planeerimisosakonda.
“Kui kasutusluba ei ole ka KOV-i arhiivis, siis tõenäoliselt hoonel kasutusluba puudub.”
Juhul, kui kasutusluba ongi olemas peab hoone praegune seis vastama dokumentatsioonile. Kui hoonet on muudetud, tuleb alustada ehitise seadustamise protsessi.
Milliseid dokumente on kasutusloa taotlemiseks vaja?
Kasutusloa taotlemiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada nõuetekohane dokumentatsioon, milles sisalduvad auditid ja ekspertiisid peavad olema teostatud kutsetunnistusega ekspertide poolt. Kasutusloa dokumentatsiooni hulka kuuluvad:
- Ehitusprojekt, mille järgi ehitis on ehitatud
- Ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruanne (või tehtud tööde aktid ja ehituspäevikud)
- Elektripaigaldise audit
- Ehitise mahamärkimise akt või ehitusjärgne kontrollmõõdistus
- Tuleohutusaudit
- Küttesüsteemi ekspertiis koos korstnapühkija aktiga
- Vee- ja kanalisatsiooni, elektri ja prügiveo lepingute koopiad (gaasiühenduse korral ka gaasileping)
- Maksekorraldus, mis tõendab riigilõivu tasumist.
Mida teha puuduliku dokumentatsiooni korral?
Kasutusloa taotlemiseks vajalikud puuduvad või aegunud dokumentid on vaja koostada või asendada. Selleks tuleb tellida vastavad auditid. Nagu eelpool mainitud, auditid ja ekspertiisid peavad olema koostatud kutsetunnistusega ekspertide poolt, seega tasub kutsetunnistuse olemasolu enne auditi tellimist ka järele kontrollida.
Kuidas kasutusloa taotlust teha?
Kui kõik dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt vormistatud, saab kasutusloa taotluse teha Ehitisregistri veebikeskkonnas www.ehr.ee. Sinna saab kõik vajalikud dokumendid üles laadida.
Olenemata sellest kas plaanite oma kodus elada alaliselt või seda tulevikus müüa, kasutusloa olemasolu on igal juhul tähtis. Kasutusloa taotlemine võib tunduda tüütu formaalsusena, kuid annab kindlustunde, et teie kodu ostjad saavad selle soetamiseks kasutada finantseeringut ning kindlustusjuhtumi korral katab kahjud kindlustusselts.
Kasutusloa kontroll käib Ehitisregistris www.ehr.ee – ning kui soovite kasutusloa kontrolliga abi, võite pöörududa ka Ehituskaitse Büroo spetsialistide poole.
Loe ka neid kinnisvara teemalisi artikleid:
Varjatud puuduste varjamine – kas ebapädevus, pinnapealsus või pahatahtlikkus?
27. juunil ilmus Delfi Ärilehes artikkel “Lahendamata probleem. Eestis tegutseb endiselt suur hulk ebapädevaid maaklereid”. Kinnisvara Ostuabi aitab koduostjal vältida varjatud puudustega kodu ostu.
Uusarendus – Miks on uusarendusele vaja teostada ülevaatus varjatud vigade tuvastamiseks?
Uusarendusse korterit ostes eeldame automaatselt, et saame uue ja ägeda elukoha – ideaalses korras ja ehitusgarantiiga.
Kinnisvaraportaal - ülevaade Eesti kinnisvaraportaalidest
Kinnisvaraportaalides saavad kokku kv ostjad ja müüjad, et viia kokku unistuste maja või korter oma uue ja õnneliku omanikuga. Et oma valikuringi laiendada, tasub põhjalikult läbi vaadata kõik Eesti turu kinnisvaraportaalid.
